Märtsi lõpp looduses

Sain üle pika aja linnast välja maale – siis sai ka veidi ringi jalutatud ja pilte tehtud. Maakoht ise on mul Keavas, Rapla ligidal. Ilm oli ilus ja soe, päike paistis lausa nõnda, et hõlmad tuli eest lahti teha.

Koduaias

Kõigepealt sai loomulikult aiale ring peale tehtud.

Lumelill
Lumelilled alustavad õitsemist juba märtsi alguses, nüüdseks hakkavad nad juba lõpetama


Vana kännu peale olid ennast ajanud varakevadised seened. Kuivõrd seenemäärajat käepärast ei olnud, siis seekord jäi kaste tegemata.

Silla
Õitsesid alles esimesed sillad – aga tulemas oli neid veel palju

 


Raudkett oli talvega päris rooste läinud

Teel


Heinamaad on alles päris hallid


Oras on märksa rohelisem – aga kummaline talv on jätnud oma jälje, päris palju on surnud orast sees


Käisin kivide juures rästikuid otsimas, aga kas neid seal ei olnud või olid nad sooja ilma tõttu nii erksad, et mu eest ära põgenesid

Metsas


Kui mujal olid teed märjad, aga lumevabad, siis metsateel leidus mitmel kohal lumiseid paiku


Kitsedest endist kahjuks pilte ei saanud – üks ilus suur sokk jooksis küll auto eest läbi – aga olgu siis lohutuseks vähemalt see hommikune kitsejälg.


Soe ilm oli paljud liblikad välja meelitanud – see siin on väike-kärbtiib, kes võrreldes teistega oli üsna uimane.


Nagu alati varakevadel, oli kõige rohkem näha isaseid lapsuliblikaid. Kahjuks olid nad nii erksad, et korralikku pilti ei saanud.


Õitsemas olid alles esimesed sinililled – üksikud õied ühe suurema künka lõunaküljel


Urvad olid ilusad ja suured, puistades esimesel katsumisel õietolmu.


Sambliku pealt õietolmu oodata ei ole, aga tegelikult on ta veelgi ilusam.


Üks teine kaunis samblik


See kasekäsn oli päikese käes nõnda kaunis, et ei saanud lausa pilti tegemata jätta. Nagu otse ahjust tulnud kukkel…


Kobraste juures

Koprad on ühed huvitavad loomad – väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad – teised kaks on inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti. Kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug.

Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmuvad sinna naarits ja saarmas – tõsi küll, eriti viimast koprad ei salli – saarmale meeldivad ka koprapojad, seetõttu ajavad suured koprad saarma minema.

Kuivõrd vesi on puhas, siis hakkavad kopratiikidest joomas käima suurimetajad, nagu kitsed ja põdrad. Konnasid ja kalarappeid tulevad otsima rebased. Ehk teisisõnu, surnud magistraalkraavist on saanud tänu kobrastele jõuline elukeskkond.

Ning olemas on ka kasu inimestele – nimelt on kobraste tiigid üliefektiivsed biopuhastid. Kui kusagilt tuleb jõkke või kraavi väetist või farmilaga, siis kopratiigides puhastub see efektiivselt ja kiiresti. Lisaks hoiavad koprad ka jõekalda ilusa ja puhta, levitavad taimede seemned ja on ka lihtsalt toredad loomad. Kes kobrast näha tahab, see mingu praegu, märtsi lõpus jõekaldale – kobrastel käivad pulmad ja nad tulevad mitu tundi enne pimeduse saabumist urust välja.

Ah jaa, muideks, erinevalt hambapasta reklaamist on tervel kopral mitte valged, vaid ilusad ereoranžid hambad…


Sellise puu langetamiseks kulub kopral mitu ööd


…aga juba on ta algust teinud järgmisega


Langetatud puud on ilusti koorest puhtaks söödud, midagi ei lähe raisku.


Koprakirja pole veel dešifreeritud…


Kevadise suurvee ajal pole tamme vajagi


Välja tullakse jõest alati samades kohtades, sinna kulub varsti reetlik kraav.

Advertisements

5 responses

  1. Pingback: Tegin fotoblogi... « …meie igapäevast IT’d anna meile igapäev…

  2. kalamaku

    See jutt läks nüüd küll natuke puusse! Metskitsedel on jooksuaeg juulis-augustis (harva isegi oktoobris). Pojad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Ma ei kujuta ette keda Sa haukumas kuulsid ;)

    2007-03-26 at 18:59:36

  3. Heh, tegelikult on sul õigus – ilmselt oli tegemist “meeltesegadusega”, kui Siim Kallase sõnu kasutada. Haukus seejuures minuarust küll sokk, aga mida tal praegu haukuda…

    2007-03-26 at 19:37:03

  4. Vaata järgi, milline näeb välja väike-koerliblikas, sest sinu pildil on hoopiski väike-kärbtiib.

    2007-03-27 at 14:21:04

  5. Tõsi see on – pidasin seda esmapilgul talvest luitunud koerliblikaks. Nii see on, kui kümme aastat pole liblikamäärajasse vaadanud…

    2007-03-27 at 16:53:23

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s